Over and out.

Läbi, finito.
Eile oli lõpetamine siis. no more 12A.
Aktus oli kella 17-st kuskil 18.30ni. Tohutult armas. Direktor pidas härda ja siira kõne, käed kergelt värisesid kui tunnistusi üle andis. Meie ikkagi tema esimene lend, nii et ilmselt jääme meelde. 11c poistebänd laulis ja tegi möllu.
Kõik olid niiii ilusad ja armsad ja naerusuised. Õnnelikud ja elevil.
Pildistamine liigentusiastliku fotograafiga.
Õnnitlemised ja lillejagamised õues.Indrek ja emme, Vana Anetiga ja Marit olid tulnud. Tohutult armas. Liina pistis mulle lillekese pihku ja Sirli emme, Martin isegi kallistas ja õnnitles... oeh positiivseid emotsioone on NIIIIiiiii palju..

Peale aktust kogusime Sirliga lilled ja asjad kokku ja läksime taksoga Radissoni lounge-i, ta vanematega kohvi jooma. Siis poest läbi ja minu juurde riideid vahetama. Mingi poole 12ks jõudsime kooli tagasi, kus toimus laulmine kooli hoovis ja käest kinni jauramine.

Siis siirdusime põmst krahli. Oi kus läks mölluks.. Kuttidel särgid lendasid seljast esimese tunni ajal. oioi kus oli vaadata (ja katsuda;) Kõik tantsisid elueest, siuke tants ja tagaajamine käis.
KÕIK tantsisid KÕIGIGA, ja igaühega. No super noh. Parim pidu ever. Ja ma olin suhtpuht kaine ka, üldse polnud joogituju. Ja polnud tarvis ka, kui seltskond ja kõik nii super oli. Kella poole 6ni ma möllasin seal, siis võttis uni võimust ja tulin tipatapa koju, täis elamusi ja taevani positiivseid emotsioone. Pärast kuulsin, et käputäis inimesi oli kella 6st, kui kõik välja visati, stroomi randa ujuma läinud.

Uhh..ülivõrdes. Parim kool, parim klass, parim lend, parim lõpetamine..kõikkõikkõik..kallid kõik:*

"vaata ennast nüüd, kas pidu algab või on ees.."

Ma ei suuda aru saada, mismoodi tuleb inimestel see hetk, mil on täiesti pohui? Kui lihtsalt "pole aega" või huvi.
Mul on ni kuradi halb iseloomuomadus kõike südamesse võtta. Eeldada tänulikkust inimestelt. või vähemalt osavõtlikkust.
Et noh, kui ma aitan inimesel mingeid pabereid täita ja tunnen huvi, mis on loomulik lähedase sõbra puhul. ja siis se asi, milleks pabereid täidetud jääb ära. Inimese enda huvi puuduse tõttu. Ja siis minuga ei suhelda enam. Ilmselt pole mina nii lähedane kui tema mulle.
Ma pole kunagi aru saanud, et mismoodi see toimub, et lihtsalt ühest päevast vahetad välja oma sõbrad uute vastu. Ja vanadega enam ei kontakteeru. "Ei ole aega." "Ma olen tööl"
Einoh, ei lähe ju end peale ka pressima. Vahet pole. Mul võiks ka pohui olla. Heh, ega ma ei nuta, aga kahju on.
See on nagu see ameeriklaste värk. a ma arvasin, et eestlased on vähe siiramad.
"OOh I love you, I'm gonna miss you sooooo much!" ja siis ei kõppugi.
Tuleb välja, et inimesed on kõikjal ühesugused.
Äh mai viitsi..

jei suvi!

Emme tuli täna! Hunnikutes nänni ja toitu..mingeid mangopudingeid ja karrikotikesi..müstilistes kogustes..
Kifta, loodetavasti on ta nüüd veidi puhanum. Homme katsun teda Ülemistesse tassida vajalikke viimaseid oste sooritama, ma üksi ei viitsi ju.

Täna jõuan Kristiine Prismasse normaalsel ajal, teades, et mingi Poola vanamees tuleb kontrollima ja selja tagant pildistama ja ootan Janat. 3 minutit enne täistundi kappab kohale Jana, sõbrannaga, ja nähtavasti purjus.. Ma mõtlesin, et ma plahvatan vihast.. Lällasid seal kahekesi, et "Miks sa niii kuri/kurb jne oled?".. Krigistasin hambaid ja üritasin olla.. Tunni pärast läks tal se suurepärane sõbranna ka minema.

Inimesed on nagu loomad..põmst 3 tundi olin ma nagu kuradi konveieritööline, lõikusin, toppisin tikke sisse ja asetasin taldrikule. Kuradid on nii nahaalsed, et kui taldrik on tühi ja ma alles lõigun, siis nad oooootavad, küsivad näod peas ja mängivad faking kannataja kristust.

Ma nüüd üritan rahuneda..vaatan seksjalinna ära ja magama..

Oolrait.. ma sain täna kell 8 üles. Koristasin, tõmbasin tolmuimejaga ja valmistun pesu pesema. Produktiivne hommik.
Ühesõnaga, reedel sai riffis käidud. Jube tore oli, niipalju kui ma mäletan. Osi lünki maitahagi täita.
Paaalju tuttavaid, sisse läksin koos Liisu ja umbjoobes Harriga, ja siis mingi Harri sõbraga. Harri oli niivõrd džentelmen, et ostis mudkui jooke, niiet selle umbjoobe võis andeks anda.
Mingi kell tuli Sirly sisse oma alaealiste sõbrannadega, niiet ma sebisin seal õue vahet ID-kaartidega.
Sees oli Kats ja ee...raudselt keegi veel. Aijaa Ly ja Kadri ka.
Mingi 3 ajal tulid Ints, Vaska ja Andres. Veits aega tsillisin nendega, siis jätsin nad oma jookidega 5ks minutiks, et pissil käia ja tagasitulles olid kõik läind. Eriti mõnusad noh..
Järgmine hetk, mida ma mäletan on õues mingil rõveda võrkpalluri rüpes, kes mudkui tiris mind sülle.. Horror.. kuidagi sain minema ja mingi poole 5 ajal sain koju. Ja ei olnud üldse hea olla..mkmm..
Laup hommikul transportisin end kuidagiviisi Laagri maksimarketisse Janaga tsillima. Mudugi mina istusin laua all kogu 3 tundi. J ülejäänud päeva magasin maha, aegajalt vannituba külastades.
Ma olen ikka eriti nõrk, endal hakkab ka piinlik. Ja pangaarvet ei taha vaadata..et end mitte traumeerida.
Ahaa..paari tunni pärast taaskord Laagrisse, a õnneks seekord ei pea Jana üksi taidlema.
Wohoo...

pidurid.

no krt küll.. mis teil viga on..
ÜKS kord kui mul tuleb ka peotuju peale, blokivad kõik omaette nurgas. tra küll noh:D riffis on ekstra odavad joogid. ilmselt paari tuttavat näeb seal, aga no pliis.. kõik mu kaastantsunaised on kas välja lülitatud või kodus. phäääh..

Hello, my name is D. and i'm a shopaholic. Täna lõdva randmega sai kogu kinderi palk lastud tuulde. Hilpude peale afkoors... A krt, ilgelt hea tunne on. Kes ütles et raha ei tee õnnelikuks..
Äärepealt oleks emmele sõnumi saatnud, et kuule ära mulle rohkem midagi sealt osta.. a sinna see mõte jäigi.

Einoh. Eks ma siis sättima. Juukseid kammima jms.

otsi lolli..

Jaa järjekordne tuimapäev..
Õnneks õmbleja helistas, niiet see paanika on möödas, et kleit ei saagi valmis õigeks ajaks jne.

Eile käis Marit külas, mis oli iseenesest tore (ehkki infot jagab ALATI liiiga palju). Ta oli lasknud juuksed lühikeseks lõigata, mis tekitas kiusatust, et tahaks ka. A samas ma tean,et lühikestega näeksin välja nagu dekoratiivpuudel, niiet..vist jääb ära..

Kinderi komme ei taha ma näha ka enam...ma arvan, et see on piisavalt explanatory(seletav?).
Mul oli 2 nädalat (nüüd nädal) aega, et korterist teha metsik läbupaik, valada seinad punase veiniga üle ja retsida diivanit jne. Selle asemel olen ma istunud kodus, söönud ja lugenud ja ei midagi muud.Igaaav. A noh, reedel läheb peoks. Parem oleks.

Nii, ma nüüd võtan midagi ette ja lähen rullitama. Ehkki uisud peaks hooldusesse viima. A kas ma viitsin? Ei. Samamoodi, nagu ma ei viitsi IELTSi tulemustele järele minna.. eijulge ka..no otsi lolli, kes läheb otse peolt eksamile? Dingdingding!!

Ja ikkagi..Kas meeste ja naiste vahel on lihtlabane sõprus võimalik? Ilma mingisuguste tagamõteteta? Kahtlane..bhh mai viitsi end praegu sellega ärritada..õue!

pandadisease..outrageous

2 nädalat tuima.
reedel oli viimane eksam. bioloogia. jumalteab, miks ma selle eksami võtsin, täielik ajuvabadus.
Nüüd on lõpetamiseni niiiii kaua aega..et mitte midagi teha. Ehk siis igav tõotab olla.
Eile oli nii tore. Anna tuli oma vahvliaparaadiga minu juurde ja küpsetasime neid asjandusi kella 2ni hommikul. Aga se uuekooli masin ikka pole see. Metallist ja 73590 kilone masin annab ikka silmad ette mingile plastikjullale, mis valmistab küpsiseid vahvlite pähe.
Ja In her shoes on horror film. Täielik tatt.

Päeval käisin mingi ülbiku meiginaise juures, kes uhas mulle metsikutes kogustes krohvi näkku. Mudugi mai tahtnud seda päev otsa maha ka võtta, in case õhtul tuleb tahtmine välja minna. Seda tahtmist muidugi ei tulnud. Nii et nahk ei saanud kuni varahommikuni hingata..universaalidioot

Igav. Vanainimese tunne on, et välja ei viitsi ka minna, ehkki kool on läbi põmst. Ei raatsi ka, kuna mingi metsik summa läks magama mingite mõttetute asjade peale pärastlõunal. Rsk, raha ei püsi nooo üldse käes ju:S